IT vahendite valik

Võimalusi, et luua ideaalne arvutiklass kommtertskoolituste läbi viimiseks, on palju. Saab luua ideaalse tehnoloogilises mõttes ehk klassis on kallid ja kõrgklassi arvutid, printerid, monitorid jms. Teisest küljest saab luua ideaalse arvutiklassi rahalises pooles ehk koolitused saab väga hästi läbi viia, aga samas koolitaja või arvutiklassi tegija saab raha säästa. Isiklikult ei näe ma põhjust, miks teha arvutiklass koolitusteks, kus mänguritel hakkab ila tilkuma vaadates arvuti spetsifikatsioone.


Kõige tähtsam oleks peale hakata arvutist endast. Üks 500-eurone arvuti on koolitusteks väga soliidne ning hind on ka piisavalt aus, et arvuti peale kolmandat koolitust üles ei ütleks. Seega, kui võtta 20 arvutit, näitab kiire arvutustehe, et arvutite peale läheb 10000€.
Meeldiva monitori koolituseks saab juba 100€ eest. Tellides 20, teeb see kokku 2000€. Ega ka hiire ning klaviatuurita ole võimalik läbi ajada. Selleks, et need mõlemad ka kestaks, võiks kulutada nende peale kokku kuskil 40€. Hiir ja klaviatuur kahekümnele õppurile teeks kokku 800€.
Koolituselt ei saaks puududa ka internet. Kuna õppureid on 20 ja kiire internet meeldib kõigile, siis Starmanist oleks võimalik võtta kuni 400 Mbit/s internet, mille kuutasu oleks 30.99€ ehk ümardatuna 31€ kuus. Kolme aasta lõikes oleks see 1116€.

Koolitaja oleks muidugi tähtis näidata teistele informatsiooni oma arvutist seega klassist ei saa puududa projektor. 600€ projektorile ning 400€ vastavale ekraanile oleks kommertskoolituseks piisav. Samuti võiks olla klassis printer, mille oleks võimalik kätte saada juba 150€.

Tarkvara pooles on võimalus kasutada vabavara. Näiteks MS Office asemel võtta LibreOffice. Olenevalt koolitusest, ei pea arvutis olema ka viimane Windows operatsioonisüsteem.

Seega lüües kokku üleval olevad numbrid, saan kokku, et hea arvutiklassi on võimalik luua juba 14916€ ehk 15000€ eest.

Infoühiskond ja selle liige

1. Milline Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) meede on teie arvates kõige olulisem ning vajaks suurimat tähelepanu? Põhjendage.

Lugedes läbi Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, siis minu arvates kõige olulisemaks meetmeks on interneti kättesaadavuse suurendamine. Leian, et igal inimesel peaks olema ligipääs kiirele ning vabale internetile. Põhirõhk peaks jääma kindlasti sõnale 'vaba', sest täpselt nagu päris maailmas ei tohi inimest piirata, ei tohiks seda teha ka võrgumaailmas. Suurem interneti kättesaadavus laseb inimestel rohkem õppida, silmaringi arendada ja olla kaasatud tänapäeva ühiskonda.
Tähtsal kohal on mobiilse interneti kättesaadavuse suurendamine, sest tegelikult 34% (2013 andmed) on üsna väike Eesti Vabariigis kui E-riigis. Arvan, et  internetile peab ligi pääsema ükskõik kus ning ükskõik millal, kui selleks on olemas vastav seade.


2. Loe läbi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 (http://www.itl.ee/static/files/44.Visioon2020.pdf) ja määratle selle kolm tegevust, millesse teie isiklikult kõige rohkem panustaksite. Milles teie panustamine seisneks?

Isiklik tervishoid oleks kahtlemata esimesel kohal. Tehnoloogia abil on võimalus teha uusi aparaate ja ravimeid, mis võiksid olla elupäästjad. Näiteks taskusse mahtuv defibrillaator oleks üks mõte millele võiks mõelda ja seda ei saa teha muu, kui ainult tehnoloogia abil.
Samuti ei tasu mööda vaadata nutikast spetsialiseerumisest. Spetsialistid on uute ideed ellu viimise aluseks.
Ettevõtete rahvusvahelise koostöö tihendamise tooks esile just sellepärast, et Eesti Vabariik vajab uut verd ettevõtete näol. Uute ettevõtete abil oleks võimalusel meil natuke rohkem läänestuda ja proovida väljuda sellest ühiskonnast, mis jättis meile NSVL.

Minu panustamine seisneb suuresti õppimises. Kui puuduvad teadmised, on võimatu panustada kvaliteetselt ja kohe kindlasti ületab minu silmis kvaliteet kvantiteedi.



3. Loe läbi “Nutikas spetsialiseerumine – kvalitatiivne analüüs” (http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf) ning kirjeldage, kuidas te selles olevat saaksite arvestada enda ülikooliõpingutes.

Spetsialiseerumine peaks hakkama koolis varakult. Iga ala vajab spetsialiste ning mitte inimesi, kes oskavad kõike aga kesiselt. Ülikoolis saab seda arvestada vastavalt sellele, kuidas aineid valida ja millele soov ise spetsialiseeruda. Selge see, et aluskurused on hädavajalikud, kuid kindel siht olla mõnes IT valdkonnas spetsialist on hindamatu väärtusega. Näiteks on väga suur vahe, kui CVl on kirjas osatakse programmerida ja spetsialiseerunud näiteks Javas. Spetsialist võetakse tõenäoliselt kiiremini tööle, kui lihtsalt täiesti tavaline programmeerija, kes oskab kesiselt palju.