1. Milline Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) meede on teie arvates kõige olulisem ning vajaks suurimat tähelepanu? Põhjendage.
Lugedes läbi Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, siis minu arvates kõige olulisemaks meetmeks on interneti kättesaadavuse suurendamine. Leian, et igal inimesel peaks olema ligipääs kiirele ning vabale internetile. Põhirõhk peaks jääma kindlasti sõnale 'vaba', sest täpselt nagu päris maailmas ei tohi inimest piirata, ei tohiks seda teha ka võrgumaailmas. Suurem interneti kättesaadavus laseb inimestel rohkem õppida, silmaringi arendada ja olla kaasatud tänapäeva ühiskonda.
Tähtsal kohal on mobiilse interneti kättesaadavuse suurendamine, sest tegelikult 34% (2013 andmed) on üsna väike Eesti Vabariigis kui E-riigis. Arvan, et internetile peab ligi pääsema ükskõik kus ning ükskõik millal, kui selleks on olemas vastav seade.
2. Loe läbi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 (http://www.itl.ee/static/files/44.Visioon2020.pdf) ja määratle selle kolm tegevust, millesse teie isiklikult kõige rohkem panustaksite. Milles teie panustamine seisneks?
Isiklik tervishoid oleks kahtlemata esimesel kohal. Tehnoloogia abil on võimalus teha uusi aparaate ja ravimeid, mis võiksid olla elupäästjad. Näiteks taskusse mahtuv defibrillaator oleks üks mõte millele võiks mõelda ja seda ei saa teha muu, kui ainult tehnoloogia abil.
Samuti ei tasu mööda vaadata nutikast spetsialiseerumisest. Spetsialistid on uute ideed ellu viimise aluseks.
Ettevõtete rahvusvahelise koostöö tihendamise tooks esile just sellepärast, et Eesti Vabariik vajab uut verd ettevõtete näol. Uute ettevõtete abil oleks võimalusel meil natuke rohkem läänestuda ja proovida väljuda sellest ühiskonnast, mis jättis meile NSVL.
Minu panustamine seisneb suuresti õppimises. Kui puuduvad teadmised, on võimatu panustada kvaliteetselt ja kohe kindlasti ületab minu silmis kvaliteet kvantiteedi.
3. Loe läbi “Nutikas spetsialiseerumine – kvalitatiivne analüüs” (http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf) ning kirjeldage, kuidas te selles olevat saaksite arvestada enda ülikooliõpingutes.
Spetsialiseerumine peaks hakkama koolis varakult. Iga ala vajab spetsialiste ning mitte inimesi, kes oskavad kõike aga kesiselt. Ülikoolis saab seda arvestada vastavalt sellele, kuidas aineid valida ja millele soov ise spetsialiseeruda. Selge see, et aluskurused on hädavajalikud, kuid kindel siht olla mõnes IT valdkonnas spetsialist on hindamatu väärtusega. Näiteks on väga suur vahe, kui CVl on kirjas osatakse programmerida ja spetsialiseerunud näiteks Javas. Spetsialist võetakse tõenäoliselt kiiremini tööle, kui lihtsalt täiesti tavaline programmeerija, kes oskab kesiselt palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar