Minu
vanaema on selline ehtne maavanaema, kes elab üksinda metsade vahel
tsivilisatsioonist veidi kaugemal. Tegemist on hakkamist täis tädikesega, kes
poodi sõidab rattaga ja arsti juurde bussiga. Ta suhtleb siiani oma
sõbrannadega lauatelefoni abil ja vaatab õhtuti televiisorist Aktuaalset
Kaamerat.
Jõulud
on tulemas ja kuna vanaemadele tüüpiliselt on ka temal probleem, et näeb oma
lapsi ja lapselapsi harva, sest nood elavad linnas ja temale küllatulekuks aega
napib. Seega tekkiski plaan talle arvuti kinkida, kuid missugust valida? Antud
essee üritabki sellele küsimusele vastuse leida.
Enne
ükskõik missuguse toote ostmist (eriti tehnikavidina) tuleb endale selgeks
teha, mida täpselt vaja on. Antud juhul on tegemist vanema daamiga, kellel on
veidi kehvem silmanägemine, nõrk side tehnoloogiaga ning, kes vajab vahendit
kiiremaks suhtlemiseks. Kuna tegemist on
tavakasutajast pensionäriga, pole tal vaja meeletult võimast ja kallist
arvutit. Selline määratlus kitsendab juba valikut.
Esimene
küsimus, mis tuleb lahendada on, et mis tüüpi arvutiga peaks tegemist olema:
kas laua-, süle- või lausa tablet-tüüpi arvutiga. Valik oleneb inimese
vajadustest ja maitse-eelistustest. Lauaarvuti on sobilik kui isik, kes arvutit
kasutab ei soovi seda liigutada ning töötab arvutiga vaid kindlal kohal.
Lauaarvuti eelis on soodsam hind ning parem vastupidavus. Kui arvutit on vaja
liigutada on valik süle- ja tablet tüüpi arvuti vahel. Viimane sobib väga
mobiilsele inimesele, kes ei soovi arvutit kasutada tekstitöötluseks. Sülearvuti
on vahepealne variant.
Antud
juhul tundub kõige sobilikum variant sülearvuti, sest seda on vajadusel võimalik kaasa võtta.
Lisaks oma vanaema tundes, on sülearvuti suur eelis just see, et see võtab vähe
ruumi ning seda on võimalik lihtne liigutada, et tolmu võtta.
Kui
arvuti tüüp on valitud, peaks vaatama hinnaklassi ja tootjat. Erinevad tootjad
pakuvad erineva kvaliteediga ja hinnatasemega arvuteid. Kuna arvutit haatakse
kasutama enamasti internetis surfamiseks ja Skypes suhtlemiseks, siis sobib ka
odavam arvuti. Päris Appeli tooteid ei peaks hakkama soetama. Hinnaklass võiks jääda
nii 500 euro kanti. Sellises hinnaklassis pole tootjal erilist vahet, sest
näitajad ja tingimused on enamasti samad. On inimesi, kes eelistavad HPd
Samsungile ja isikuid, kes peavad just Lenovot selleks kõige paremaks, kuid
üldiselt tavakasutaja vahet ei taju.
Vanaemade
puhul on arvuti margist hoopis tähtsam kriteerium kasutajamugavus ning ekraani
suurus. Ekraani mõõt võiks olla vähemalt 15 tolli või suurem, nii on vanaemal
seda mugavam kasutada. Muidugi saab alati lisavõimalusena osta ka eraldi
suurema monitori, mis arvutile lisada, kuid sellisel juhul on juba mõtekam osta
lauaarvuti.
Vanaemade
puhul on muidugi vajalik ka kindlasti korraliku hiire ostmine. Touchpadiga tulevad toime vähesed
vanaemad ning seega on hiir mugav ja vajalik. Mugavam on osta suurem,
ergonoomiline laserhiir, soovitavalt USB ühendusega, et suurendada
kasutamismugavust.
Kui
arvuti riistvaralised küsimused on lahendatud, tuleb vaadata tarkvara. Eriti
oluline on õige operatsioonisüsteemi valik. Siinkohal on kõige lihtsam lähtuda
põhimõttest, et õpetaja tundku oma süsteemi. Nimelt peaks vanaemale soetama
operatsioonisüsteemi, mida tunneb isik, kes
talle arvutikasutamist õpetama hakkab. Ei ole mõistlik soetada Linuxit,
kui õpetaja tunneb Windowsi. Linux pole muidugi kellelgi hea mõte. Parim
operatsioonisüsteem on Windows7, mis on suure kasutajamugavusega, töökindel
ning laialt levinud. See on loogiline ning seda on lihtne õppida.
Muud
näitajad, nagu protsessor, mälu maht, graafikakaardi näitajad jne pole nii
olulised. Enamasti on sellise hinnaklassi arvutitel ka näitajad suhteliselt
sarnased ning tavakasutajale sobilikud.
Kindlasti
tuleb arvutile soetada ka korralik viirusetõrjeprogramm ja jälgida, et see oleks
töökorras, nimelt on vanaemadel komme igasugustel kahtlastel linkidel klikkida.
See aga võib arvutikasutamisrõõmu väga üürikeseks muuta.
Kui
arvuti näitajad ja hinnaklass on välja valitud, pole muud kui sobiv arvuti
poest ära tuua. Siinkohal tuleb mängu vanaemade jaoks suurimat tähtsust omav
aspekt: nimelt värv ja kuju. See peab ju olema silmale ilus vaadata ja, et ei
oleks mingi kandline kast, vaid ikka stiilne. See viimane aspekt on ka ainuke,
mille puhul oleks mõistlik vanaema arvamust kuulata. Kasutajamugavust see ei muuda, küll aga võib
kodurahu huvides ja hilisemate probleemide vältimiseks väga vajalik olla. On
varemgi juhtunud, et vanaema lihtsalt ei võta seda „koledat musta kasti seal
nurgas“ omaks ning nii on arvutist rohkem kahju kui kasu.
Peale
ostu peaks sõlmima lepingud interneti teenusepakkujatega ning jälgima, et
arvutile saaks lisatud vajalikud programmid tekstitöötlusprogrammid (mõned
kaardimängud, Skype, internetibrauserid jne).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et vanemale inimesele arvutit valides tuleb
arvestada eelkõige kasutusmugavusega (suur ekraan, hiir, operatsioonisüsteem),
näitajad, mis nooremale ja tehnikateadlikumale inimesele on vajalikud, ei oma
niipalju tähtusust. Kui aga vanaema osutub arvutit kasutades eriliselt
andekaks, saab alati arvutit paremaks muuta, eriti kui soetati lauaarvuti
(lisamälu, parem protsessor, graafikakaart või uued programmid). Ka on võimalus
osta uus arvuti ja siis juba teistel tingimustel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar