Essee 2: Kodu 2025. aastal (“tarkade” seadmete kasutamise aspekt)

Läbi aegade on inimesed püüdnud tulevikku ennustada. Seda võib pidada lausa eraldiseisvaks majandusharuks. Igasugused nõiad, selgeltnägijad ja posijad on aegade algusest saadik ära kasutanud inimloomuse osaks olevat vajadust teada ette oma tulevikku. Peale elujärje ennustamise on tegeletud ka tehnoloogia ja teaduse arengu ennustamisega, seda on teinud nii teadlased, kirjanikud kui ka filmiloojad, investoritest ja ettevõtjatest rääkimata. Täna üritan ka mina nende kingadesse astuda. Täpsemalt ennustada, mis ootab meid ees 10ne aasta pärast koduse tehnoloogia valdkonnas.

Kui varasemalt on tehnoloogia arengut üritatud ennustada pikema perioodi kohta, kas siis sajandi või minimaalselt poole kaupa, pole tänapäeva kiiret tehnoloogia arengut arvestades nii pikk ennustusperiood mõtekas. See oleks justkui teelehtede pealt ennustamine. Lühem, 10ne aastane periood annab aga võimaluse tänastele faktidele tuginedes usutavalt tulevikku ennustada.

Tänane kodu on juba hetkel täis erinevaid „tarku“ tehnoloogilisi lahendusi. Neist tavapärasemateks võib lugeda nutitelevisiooni, kodust WIFI-võrku või kasvõi nutiseadmest koduse valvesüsteemi juhtimist. Kuid on ka kodusid, mis on juba hetkel justkui kuskilt ulmefilmist pärit. Nendeks võib pidada näiteks passiivmaju, mis toodavad oma elektri ja soojusenergia ise, kus on moodsa roborttolmuimeja asemel automaatne tolmuärastussüsteem ning mille valvesüsteemi keerukus võtaks silme eest kirjuks.

Kui nüüd astuda piltlikult samm väljapoole ja vaadata kogu seda kirevat tehnoloogiast küllastunud maailma veidi kaugemalt, selgub, et tehnoloogia on küll meeletult kõvasti arenenud (võrreldes kasvõi 20 aasta taguse ajaga), kuid selle levik on väga kaootiline. See sõltub riigist, piirkonnast, inimeste jõukustasemest, usust, tavadest ja paljudest muudest faktoritest. On riike ja piirkondi, mis on väga arenenud ja samas ka kohti, ku elatakse justkui sajanditaguses ajas. Selleks, et ennustamine enda jaoks lihtsamaks teha, keskenduksin pigem keskmisele Eesti kodule. Seda seepärast, et selliseid kodusid on kõige enam ning see annab kõige parema pildi tehnoloogia arengust ning kättesaadavusest.

Kuigi 10 aastat tehnoloogiamaailmas on üpris pikk aeg, pole see piisavalt pikk, et täiesti kardinaalseid muutuseid ellu viia ja kesklassi inimesele kättesaadavakas muuta. Seega esimeseks ennustuseks arvangi, et küllap 10 aasta pärast Eestis pole näiteks täisautomaatne passiivmaja veel tavapäraseks lahenduseks saanud, ka lendavad autod ja rulad võib tänavapildist eemale hoida.  Pigem on toimunud tänase innovatiivse tehnoloogia laiem levik tavainimeste igapäevakasutusse.

Nagu tuleviku ennustamine, on ka mugavus inimloomuse osa. Tehnoloogia arenebki enamasti mugavuse suurendamise suunal, seda just eriti kodust tehnoloogiat arvestades.

Suurimaks muutuseks tavapärases kodus 10ne aasta pärast võib olla „Nutika kodu lahenduste“ laiem levik kodudes. Tegemist on koduautomaatika lahendustega, mille abil tagatakse näiteks temperatuuri ühtlus, juhitakse valgustust ja meelelahutuskeskust. Võimalik on kaugjuhtimine, erinevate režiimide seadistamine arvestades inimese päevakava ja ka käsijuhtimine, muutes seega arvestatvas määras kodu mugavustaset. Lahendus pakub võimalust säästa elektri ja küttekuludelt ning suurendab ka kodu turvalisust. Lahendust on võimalik paigaldada ka juba valmis olevale kodule ning see pole üleliia keeruline.  Lahenduse abil muudetakse kodu justkui tehnoloogiliseks tervikuks, mida saab mugavalt juhtida ja jälgida.

Kui tavakodus peab hakkama ise peale kojujõudmist kõiki vajalikke asju sisse lülitama, siis nutika lahenduse puhul teeb seda kõike automaatika. Lahendusi pakutakse ka hetkel päris mitme ettevõtte poolt. Lahendused pole iseenesest kallid, kuid millegipärast siiski ebapopulaarsed. Inimesed justkui kardavad kodus nuikaid lahendusi kasutada. Ehk on siinkohal oma roll teatud ulmefilmidel.

Arvan, et 10ne aasta pärast on „targa maja“ lahendused muutunud tunduvalt populaarsemaks ning need on kasutusel ka keskklassi hulgas.  Teenus iseenesest on väga mugav ja ka vajalik, sest annab võimaluse muuta kodu turvalisemaks ning aitab säästa kütte ja elektrikuludelt.

„Targa kodu lahenduste“ laiem levik pole aga kindlasti ainus muutus, mis meid 10ne aasta pärast ees ootab. Kindlasti on tunduvalt muutunud ka erinevad seadmed. Muidugi arvutid, telefonid ja ka muu kodutehnika. Suurim muudatus võib olla hääljuhtimisele üleminek. Ka hetkel on võimalik mõningaid seadmeid kasutada häälkäskluste abil, kuid süsteem on vähe arenenud, ebamugav ning mis peamine, puuduvad eestikeelsed lahendused. 10ne aasta jooksul suudetakse tõenäoliselt välja arendada töötavad eestikeelsed platvormid.

Seadmetest rääkides laieneb ka kindlasti kodune nn seadmepark. Arvan, et juba hetkel aina enam populaarsust koguvad 3D- printerid leiavad oma tee ka keskmisesse kodusse. Hetkel ei näe vähemalt mina nende jaoks praktilist vajadust, kuid ma kujutan ette, et 40 aastat tagasi ei nähtud ka Internetil praktilist väärtust.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tuleviku ennustamine on küll lõbus tegevus, kuid lõppkokkuvõttes näitab vaid aeg, mis saama hakkab. Seda ka tehnoloogia valdkonnas. Kindel on vaid see, et 10ne aasta pärast on tänane tehnoloogia vananenud ning meie maailmapilt on hoopis teistsugune, ka kodud pole enam samasugused.