Essee 3: Mina 21. sajandi õppija – uued oskused, uued võimalused

Alustasin oma kooliteed eelmise sajandi lõpus. Võrreldes tolle ajaga on tänane kool ja kogu haridussüsteem läbi teinud suure muutuse. Kuna olen ise neid muutuseid kogenud, on hea anda ülevaade, missugused uued võimalused ja ka oskused on minul kui 21. sajandi õppijal.

Kool iseenesest on jäänud läbi aegade muutumatuks, see on siiani asutus, kus inimesi haritakse ja neile uusi teadmisi õpetatakse. Lapsed lähevad siiani 7-aastasena kooli ning on seal vähemalt 17-aastaseks saamiseni. Enamus inimesi aga käib seal tunduvalt kauem kui 10 aastat. Nende aastate jooksul, mis mina olen koolis käinud on muutused vahendite ja võimaluste vallas olnud märgatavad.

Alustades kasvõi klassiruumi, koolimaja või loengusaali sisustusest. Möödas on aeg, kus õpetaja seisab tahvli ees ja loeb loengut või annab tundi peast. Enamus õpetajaid kasutavad infotehnoloogilisi lahendusi. Tavaliseks on saanud suurele ekraanile projekteeritav powerpoint-esitlus ning õpetaja häält ja tudengite kõrvu säästev nutikas mikrofonisüsteem. Ka on kasutusel nutitahvlid ja nii mõneski koolis on õpikuid asendama hakanud tahvelarvutid. Klassiruumi nurgas seisev kobakas projektor, mille abil kiledele trükitud tekste ja skeeme seinale projekteeriti ning ka rohelise tahvli kohal rippuv suur maakaart on vajunud unustusehõlma.

Õpilase enda jaoks on suurim muudatus kodutööde tegemine. Kui eelmise sajandi lõpus ja ka selle sajandi alguses tuli kodutöid teha veel käsitsi, kasutades materjali, mis pärines raamatukogus olevatest füüsilistest raamatutest, siis nüüdseks on olukord muutunud. Kõik tööd esitatakse trükitud kujul ning möödas on aeg, mil õpetaja küsis, kas õpilasel on ligipääs arvutile. Nüüd seda eeldatakse. Info otsimiseks pole enam parim lahendus raamatukogutöötaja või kartoteegikapis seisvad väikesed lipikud märksõnadega, vaid internet.

Veebi vahendusel on võimalik ligi pääseda erinevate raamatukogude kataloogidele ja reaalajas jälgida raamatute kohalolekut ning laenutustähtaegu. Muidugi ei kasutata veebi võimalusi vaid raamatukogudes pakutavaga tutvumiseks. Kogu infootsing saabki enamasti alguse veebist. Kui infot on vaja, siis aitab ikka „Kõikvõimas Google!“. Nii on võimalik leida üpris lihtsasti taustainfot, vajalikke allikaid, pääseda ligi erinevatele teadusartiklitele, suhelda kaasõpilaste ja õppejõududega ning lõpuks ka töö esitada. Muidugi tuleb arvestada, et infot otsides tuleb olla kriitiline. Mõistlik on arvestada, et kuigi Wikipedia pakub nii kenasti pea iga teema kohta mingisugust infot, pole see akadeemilises mõistes adekvaatne allikas ja näiteks diplomitöös antud allika kasutamine ning sellele ka viitamine pole just kõige arukam tegu.

Kõiki töid ei saa teha aga ainuisikuliselt, on töid, mida tuleb koostada ja ka esitada grupis. Ka selline töövorm on nüüdseks veidi uuenenud. Grupitöödena tehtavate tööde puhul on peamiseks probleemiks kõigile osalistele sobiva aja ja koha leidmine, seda eriti Avatud Ülikooli vormis õppivate tudengite puhul. Nüüd on võimalus kasutada erinevaid veebiüleseid lahendusi. Nagu näiteks Skype, mis annab võimaluse omavahel suhelda ilma füüsiliselt lähestikku olemata. Skype vestlus eeldab aga kõikide inimeste ühekorraga arvuti taga olemist, mis küll võib aidata, kui inimesed on logistiliselt üksteisest kaugel, kuid ei ole eriti abiks, kui probleemiks on sobiva aja leidmine. Kuid ka sellisel juhul saab kasutada erinevaid lahendusi. Kasvõi näiteks Moodle või GoogleDocs, mis annavad võimaluse koostööd teha ilma füüsiliselt või üheaegselt kohal viibimata.

Ka kodutööde esitamine on muutunud lihtsamaks. Enamasti saab töö saata õppejõule e-kirja manusena. Jääb ära igasugune printimise, köitmise ja kohaletoimetamise probleem. Erandiks on siinkohal muidugi diplomitööd, mis tuleb esitada füüsiliselt. Loengusaalis esitluse ettekandmiseks pole vaja enam tööd salvestada CDle, ega ka mälupulka kaasas tassida, hoopis lihtsam ja operatiivsem on kasutada erinevaid pilvelahendusi. Nii puudub ka oht, et töö kuskile ununeb või arvuti sinu mälupulka ei toeta. Muidugi on sellisel juhul vajalik internetiühendus, mis nüüdseks on vähemalt Eestis väga levinud.

Muudatusi on ka õppetöö administratiivses pooles. Unustusehõlma on jäänud hinnetelehed ja käsitsi matriklisse hinnete kogumine. Nüüd on selleks vastavad veebilahendused e-kool ja ÕIS. Nii on palju mugavam oma hinnetel, kodutöödel ja muul õppimisega seotud infol silma peal hoida. Eriti mugav on ühildada oma nutitelefoni kalender ÕISi kalendriga, et saada pidev ülevaade toimuvatest loengutest. Kui loenguplaanis toimub muudatus, jõuab see paari hetkega ka nutitelefoni kaudu õppijani. Jääb ära igasugune päevikute kaasastassimine ja õppeosakonna vahet jooksmne kui mõni probleem peaks esile kerkima.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on õppimisvõimalused just tehnoloogilises mõttes oluliselt edasi arenenud. Õppijate töö on muutunud olulisemalt lihtsamaks: arvuti abil on võimalik palju kiiremini ja operatiivsemalt töötada. Infotehnoloogilised lahendused loengusaalis annavad aga õppejõule paremad võimalused info edasiandmiseks. Kõik need lahendused aga aitavad kokku hoida aega, mis on tänapäeval üha rohkem tähtsust omandamas. Seega siit ka mõte: selle asemel, et infotehnoloogia abil võidetud aega niisama raista, tuleks seda kulutada kasulikult. Kasvõi paremate õppetulemuste saavutamiseks. Meie tänased lahenduse ja põhimõtteliselt piiramatud võimalused annavad ju meile selle võimaluse.